Kihnu muuseumi kogumispõhimõtted

 

Kihnu Muuseumi kogumispõhimõtted

Kinnitatud 10.01. 2020.a

Kihnu Muuseum lähtub kogumistöös kultuuripärandi riiklikust säilitamispoliitikast ning muuseumi arengukavas püstitatud prioriteetidest.

Kogumise eesmärk

Kihnu Muuseumi peamine eesmärk on tagada kihnu kultuurile olulise pärandi kogumine ja säilitamine, et see oleks kasutatav nii tänastele kui ka tulevastele põlvkondadele.

Kihnu Muuseum kogub kõike paikkondliku eripäraga seotut: materjale ajaloolistest sündmustest, elatusaladest, ühiskondlikust elust, paikkonnas elanud/elavatest isikutest, keelest jm.

Muuseumikogu täiendatakse pidevalt ja eesmärgipäraselt selle terviklikkuse põhimõttest lähtudes. See paneb aluse materjalide edukale kasutamisele ekspositsiooni ja uurimistöö tarbeks.

Muuseum on oma kogu täiendamisel iseseisev.

Oluline on erinevate koguliikide – ese, foto, dokument – olemasolu ja seos.

Muuseum võib taotleda ja vastu võtta toetusi asutustelt, organisatsioonidelt või eraisikutelt.

Muuseumitöö (sh. kogumise) paremaks korraldamiseks on muuseumil 5-liikmeline nõukogu, mille kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul 3 aastaks.

Museaalsete abimaterjalide kogu võib muuseum moodustada vastavalt vajadusele.

Muuseumikogu täiendamisel peab muuseum oma võimaluste piires välja selgitama kultuuriväärtusega asja päritolu, vältimaks muuseumikogusse niisuguste asjade soetamist, mis on omandatud ebaseaduslikult Eestis või teises riigis või on ebaseaduslikult teisest riigist välja viidud.

Tollis konfiskeeritud kultuuriväärtusega asjad antakse muuseumikogude täiendamiseks tollieeskirjades tolliseaduse tähenduses sätestatud korras.

Asutuste, juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt muuseumisse hoiule antud kultuuriväärtusega asju ei arvata muuseumikogusse ja nende üle peetakse arvestust kultuuriministri kehtestatud korras.

Kõik omandatud asjad peavad olema valitud püsiva säilitamise, mitte aga juhusliku kasutamise eesmärgil.



Teiste sarnaste või lähipiirkonnas tegutsevate muuseumide kogude lühianalüüs

Kihnu Muuseumi näol on tegemist kõige olulisema Kihnu kultuuriruumiga seotud vaimset ja materiaalset pärandit talletava ja eksponeeriva asutusega.

Kihnu kultuuriruum kui traditsiooniline ja pärimuslik inimtegevus Kihnu kogukonna eluruumis (Kihnus, Manijal, Sorgus ja neid saari ümbritsevatel laidudel ning merel) on leidnud tunnustust kõige kõrgemal tasemel, 2003.a. kanti ta UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.



Kihnu Muuseum tunnustab koostöö ja konsulteerimise vajadust sarnaste huvide ja kogumispoliitikaga muuseumide vahel.

Eestis võib sarnase sihipärase pärimuskultuuri säilitamise ja elujõulisena hoidmisega tegeleva kogukonnana käsitleda ainult setosid.

Teistest lähipiirkonnas tegutsevatest muuseumidest võib olulisematena nimetada Vändra vallas Kurgjal asuvat Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi ja Pärnu Muuseumi. Siiski sisaldub nende muuseumide kogudes kihnu-ainelist materjali vähe.

Muuseumi hetkeseis ja täiendamisvajadus

Kihnlaste aitades leidub väga palju vanavara, kodudes on käibel väga palju vaimse kultuuripärandi alla liigitatavat – kogude täiendamiseks on ainest küllaga. Kogud kasvavad pidevalt. Täiendamisvajadus on suur selles mõttes, et rikkalik pärand väärib kirjeldamist, eksponeerimist ja säilitamist.

Kinke, pärandusi ja laene võtame vastu ainult siis, kui need on kooskõlas muuseumi sätestatud kogude- ja näituste korraldamise põhimõtetega.

Eritingimustega seotud pakkumistest tuleb loobuda, kui pakutud tingimusi peetakse muuseumi ja selle külastajate pikaajaliste huvidega vastuolus olevaiks.

Ükski muuseumi tegevuse või korraldusega seotud isik ei tohi võistelda muuseumiga asjade pärast ega kasutada ametikoha tõttu saadud erialast informatsiooni oma huvides.





×
×

Cart